Õpetajad: meediapädevuse edukas õpetamine toimub praktikas

Alates 2025.a. aprillist kuni detsembrini viis MTÜ Tuleviku Meedia läbi projekti „Meediapädevuse ja infokindluse teemaline projekt noortele ja õpetajatele Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal”. Projekti raames toimus 24 kohtumist, millest võttis osa üle 460 õpilase ja kümneid õpetajaid.

MTÜ Tuleviku Meedia projekti eesmärk oli suurendada 15–19-aastaste venekeelsete noorte ja keskkooli- ning kutsekooliõpetajate vastupanuvõimet desinformatsioonile ning tugevdada nende meediapädevust Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal. Projekti toetas Eesti Kaitseministeerium. 

„Meie loeng-kohtumised olid pühendatud faktikontrollile, usaldusväärsete teabeallikate tähtsusele, sealhulgas - kriisiolukordades, tähelepanumajandusele ja tehisintellekti poolt loodud sisuga seotud riskidele,” märkis MTÜ Tuleviku Meedia asutaja ja meediakoolitaja Julia Rodina. „Projekti käigus märkasime, et erinevates koolides võib noorte meediapädevuse tase olla väga erinev, kuid sageli ei näe paljud neist ohtu seal, kus nende isikuandmed ei ole piisavalt kaitstud, ega pea seda mingiks riskiks.”

Tänu projektile täiendasid oma teadmisi meediapädevuse valdkonnas ka 56 õpetajat. Nende seas oli ka Maria Dragunova. „Me kõik oleme osa meediamaastikust, sõltume sellest, kuid kujundame seda ka ise. Siin võib õpetaja olla juhendajaks hea maitse kujundamisel. Seda võib alustada juba algkoolis, pakkudes valikut allikatest. Oluline on kujundada õpilastes nõudmisi endale kui kvaliteetse sisu loojale, oluline on õpetada kriitilist lähenemist teabe tarbimisel,” arutleb õpetaja.

„Kooliõpilaste meediapädevuse õpetamine on üks tänapäeva hariduse olulisemaid aspekte. Kuid paralleelselt sellega peab toimuma ka õpetajate meediapädevuse väljaõpe. Mida rohkem õpetajad selle teemaga tegelevad, seda rohkem avastavad nad meediamaailmaga suhtlemise erinevaid aspekte,” on veendunud Maria Dragunova.

Kohtumised õpetajatega olid pühendatud meediapädevusele tehisintellekti ajastul ja selle mõjule info tarbimisele, valeinfo tootmisele ja levitamisele, samuti ajakirjanike tööle valimiste eel ja noorte radikaliseerumise teemale veebikeskkonnas. Õpetajad külastasid ka ERR uudistemaja, RusERR toimetust ja kohtusid ERR vene keele raadio- ja veebiuudiste juhiga Tatjana Gasovaga.

Õpetajad ütlevad, et meediapädevuse lisamine kooli õppekavasse on vajalik ja oluline samm. Samal ajal tuleb otsida võimalikult kaasahaaravaid õpetamismeetodeid.

„Juba kolm aastat olen täheldanud, et õpilased ilmutavad siirast huvi meediapädevuse teema vastu: nad analüüsivad meeleldi valeuudiseid, võrdlevad sama teavet erinevates meediakanalites, analüüsivad reklaame, mõtlevad välja pealkirju ja kirjutavad artikleid erinevatele vanuserühmadele,” – jagas oma kogemusi Eurogümnaasiumi õpetaja Valentina Marcinkevičene. Tema sõnul hakkavad õpilased pärast meediapädevuse kursuse lõpetamist uudiste vastu suuremat huvi tundma ning suhtuvad loetud ja kuuldut kriitiliselt ja küpselt.

Tallinna Haabersti gümnaasiumi projektijuht Natalja Varkki ütleb, et tema kooli õpilasi huvitavad kõige rohkem praktilised ja loomingulised projektid, kus õpilased loovad ise sisu: „Minu kolleegid kasutavad meediapädevuse teadmisi, et arendada õpilastes infokultuuri ja võrgukäitumise etiketti. Nad koostavad oma tundides ülesandeid meediatekstide analüüsimiseks, tõestatud faktidega esitluste loomiseks ja uudiste kirjutamiseks.“

Näiteks loonud 7.-8. klassi õpilased infotehnoloogia tundides lühikesi VR-videoid oma stsenaariumide järgi, mis käsitlesid aktuaalseid noorte probleeme: kiusamine sotsiaalmeedias, digisõltuvus, sotsiaalmeedia põhjustatud stress ja sotsiaalmeedia mõju noorte vaimsele tervisele. Õpilaste kaasamine nende videote loomisse aitas arutada ka teemasid, mis puudutasid teadlikku lähenemist tehnoloogia kasutamisele ja vaimset tervist.